Ma sain meemi. Mul polnud õrna aimugi, mis see on, sest blogimisse süvenema hakkasin ju tegelikult üsna hiljuti. Aga näed siis, juba mind märgatakse. Alguses muide oli veidi hirmutav küll ja mõtlesin, et ehk paneks selle pulli parooli alla, aga kuna ma ei kella siin ju oma isikukoodi ega tuututa pangakaardi pin koode, siis las ta olla. Esinemise puhas rõõm kah muidugi. Tunnistan, t olen edev.
Aga nüüd siis.
1. Vasta all olevale kolmele küsimusele nii nagu heaks arvad. Mida põhjalikumalt, seda uhkem. Hea kui lingid jutuubi või kuhu tahes, et näidiseid kuulata saaks.
2. Anna 3-le kolmandas punktis nimetatud blogipidajale meemi “teatepulk” edasi ning teavita neid meemis osalemisest näiteks nende kommentaarilahtrisse. Või helistades kui numbrit tead. Või kolme lõdva tulbi, nukra naeratuse ja tordiga ka külla minnes.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi ja annab tuld, nii et rägastikus tuli taga.
1. Kui sa saaksid vabalt valida kõikide maailma muusikute ja ansamblite seast, siis kes võiks sinu pulmas esineda ja millist lugu sa nende esituses kindlasti kuulda tahaks (ei pea nende enda laul olema, võivad coveri teha)?
Mul oli selline keskpärane ilmalik pulm Õnnepalee ja hiljem sõpradega mööda linna litutamisega. Kui peaks uuesti tegema (sama inimesega, ärge valesti aru saage), laulaks mu pulmas Frank Sinatra. Jah, ma tean, et ta on surnud, aga küll ma midagi välja mõtleks. Kindlasti võiks ta esitada loo “Every man should marry”. See on vihje mu sõbrannade meestele, kes ei suuda ennast kokku võtta ja oma eidest ausat naist teha.
Küsimus 2: “Millist laulu sa iseenda matusel kuulda sooviks ja miks?”
Ohh ja ahh. Ma ei tea, mida ma tahaksin kuulda, aga ma tean, mis põhjustab minu matused. See muusika tuleb mu lapse toast ja ajab mind enneaegselt hauda, pange tähele. Oleks siis mingi metal, selle kannataks veel välja, endalgi taoline periood olnud, aga vot sellist asja nagu (vist on selle nimi) hardstyle minu lapsepõlves polnud. Kunagi naersin vanaisa, kes ütles, et minu muusikat oskaks igaüks teha, sest see on pottide ja pannide kokkulöömine ega küündi Valgre lähedalegi, nüüd olen ise selline.
Üldiselt võiks olla midagi kurba, soovitavalt orkester kraaksuvate tuubadega südantlõhestavat viisi mängimas. Ma arvan, et see võiks olla naljakas ja ajada inimesi naerma. Käisin kord ühel matusel, kus mängiti mingit rõõmsat kadunukese lemmiklugu ja see pani isegi mind, kes ma teda eriti ei tundnud, nutma. Hakkasin seal kujutama ette, kuidas see teda eluajal rõõmustas ja nüüd teda enam pole… (Nuuks…) Ta oli nii noooor! (Veel intensiivsem nuuksatus vahele) Miks elu küll nii ebaõiglane on? (Täisvõimsusel tönn).
Küsimus 3: “Leia kolm blogijat ja põhjendades muusikavalikut seosta neid mingisuguse ansambli, plaadi või lauluga ning ulata neile teatepulk edasi.”
Oh jumal. Ma ei teagi eriti kedagi. Mu enda lehe linkidest siis.
http://kontorihuumor.blogspot.com/
Ma tahaks neid näha hommikul temaatilise lüürikaga energilise loo saatel enne tööle asumist trapetsseelikud seljas ja viikarid jalas, triiksärgid seljas, lipsud ees koos kontoris tantsukava tegemas. See näeb välja selline neegritants, et seistakse reas üksteise selja taga, põlvest kõverdatult ja siis muusika taktis hüpatakse sünkroonis edasi, käed pea kohal tuleb siputada käelabadega ja laulda kaasa: “Work!”
http://eluonselline.wordpress.com/
Vot temale ma annaksin edasi oma Mahavoki Meridiaanid.
Temale http://kroku.wordpress.com/ on Beth Ditto. Figuuriga ei seosta, aga kui Preili Kroku suuvärk oleks mingi artist, siis ta oleks üle elu suuruses Beth Ditto. http://www.youtube.com/watch?v=KLLxdcrk0-s
Irw. Nojah siis.