Ega see Krista Lensin mu lemmik telenägu küll pole, aga ma lugesin seda http://publik.delfi.ee/news/inimesed/article.php?id=28545177 & ja siis lugesin kommentaare ja mõtlesin, et tal on ikka tegelikult tõesti õigus, et Eestlased põevad pisikeste asjade pärast liiga palju. Riik on meil ürgemasid ja väärikaid vananejaid täis… Ma miskipärast ei usu, et nad oma eluga rahul on rohkem, kui need, kes ei ole väärikad vananejad ja ürgemad.
- Comment
- Reblog
-
Subscribe
Subscribed
Already have a WordPress.com account? Log in now.
Naine üksi saunas 
Ega’s see kommentaariumide stammkonflikt, kus ühel pool on botoxisüstimist pooldavad ja teisel pool “väärikad vananejad”, ei peegelda veel asjade tegelikku seisu. 200 mistahes teemal tekkiva sissekande kohta on heal päeval ehk 50 blaseerunud kommenteerijat, kes seal üksteist “alla lasta” üritavad. See ei kvalifitseeru mo meelest isegi koerte klähvimiseks sundimatult kulgemist jätkava karavani audiofoonil (ja vääramatult lähevad mõlemad karavanid – süstijate ja “väärikate” oma). Laik huu keers?
Siinkohal olen ma küll hirmus liberaal – süsti ennast epiduraalselt või kortsupõhja, jõudu-jaksu! Valgenda hambaid (no mis see erineb plommi värvi sobitamisest sinu loomuliku hambavärviga?), suurenda tisse, liimi oma loksuv lõuapikendus uuesti kinni, nomidaiganes. Kõike seda minu kohatiste konservatismiilmingute kõrval.
PS: andke mulle nüüd andeks, aga Krista Lensinil oleks tõepoolest meditsiinilist abi tarvis. Ja ma ei mõtle siinkohal kasinat sanitaarremonti, mida väikese botoxi ja massaažiga teha saaks. Seal ei aita isegi kapitaalremont, vaja on ikka korralikku rekonstrueerimist, milleks oleks tarvilik juba ehitusluba võtta.
Eile tuli naisele postkasti ajakiri Mood. Kaane peal mingi tundmatu fotošopitud väike võid. Tundus, et mingi kohalik muuseum on tellinud Marju Läniku vahakuju ja see on nüüd kohale jõudnud. Lugesin siis kirju kaane pealt, et kelle pilt see siis ka on? iiiiiikkk! Krista Lensin! Viskasin ajakirja käest kui ussist nõelatud.